lõõgastunud tunne. Sa võid muutuda väga julgeks ja mõned muutuvad isegi väga julgeks, nii et hakkavad isegi lööma või saavad kuritegevusega hakkama. Enamasti kui inimesed kerges joobes on, siis nad otsivad kellegilt tähelepanu ja tahavad väga lobiseda, kui see kellega joobes inimene lobiseb on kaine, siis kainele võib väga tüütu seda juttu kuulata, sest täis oleva inimesest lendavad sõnad välja nagu lektoril. Täis inimene näeb tavaliselt kahekordselt või tal on raske seista jalgadel, sest ta tuigub, aga ise ei saa aru mille pärast. Kui oled täis siis on väga raske mõelda, tavaliselt mida mõtled, see tulebki kohe suust välja. ,,Mis on joomise tagajärjed?" Joomise ajal on tõenäoline, et sa või robistada ehk riba panna. Kui sa näiteks võtad liiga palju korraga mingit kanget jooki, siis või ka robistada või
4.0 Kelle mure on koolivägivald? Eesti keele ja kirjanduse õpetaja Maarja Pedaja on 24.aprillil 2007.aastal kirjutanud arutleva artikli kelle mure on koolivägivald? ( vaata lisad 2 ), mille põhineb minu kirjutis. Eesti Koolipsühholoogide Ühingu esinaine väidab, et kõrgkoolides ei õpetata piisavalt võitlust koolivägivallaga, klassiga hakkama saamist ja lastega suhtlemist. Õpetaja vajab varasemast põhjalikumat ettevalmistust. Tähtis osa sellest on lektoril, kes peaks rääkima rohkem oma isiklikest praktilistest kogemustest ja kuidas on olukorrad lahendanud. Ei tohiks piirduda ainult näidetega mis on kuuldud teistelt kolleegidelt. Noortele õpetajatele valmistab raskusi see, et pannakse liiga suurt vastutust õpetajale. Vanemad ootavad kõiki murede lahendusi õpetajalt. Arvatakse, et kuna õpetaja on seda ülikoolis õppinud, siis on see põhiliselt tema kohustus ja sest ta saab palka, on ta selleks kohustatud