ONOMASTIKA ARVESTUS
o kui nimi koosneb vastava keele sõnadest, nt Emajõgi;
o nimi on mugandatud vastava keele reeglitele, nt Krõõt;
o nimi sisaldab vastava keele iseloomulikke tunnuseid, nt tuletusliiteid;
o nimi on foneetiliselt vastava keele seaduspäradega kooskõlas, nt Iru;
o kui neist ei piisa, siis muude tunnuste puudumisel võtame aluseks nime kandja rahvuse.
Aluseks võib võtta ka leksikograafilised traditsioonid: pole vastavaid tunnuseid, aga kasutatakse leksikonides, nt
Krakow.
o reeglipärased nimed – originaalkujud ehk ladinakeelsed ümberkirjutused;
Kirjaviis määrab häälduse ja kirjutamise suhte. Kui räägime vanast kirjaviisist, on see kirjaviis, mis annab edasi
sama hääldust. Nime kirjutusviis on muutunud läbi aegade rohkem kui kirjaviis. Lisaks ortograafiale on püütud
eristada kirjalike suhtumise vorme:
o stenograafia (ortograafiaga võrreldav, mõeldud kiireks kirjapanekuks, kindlad lühendid jne),
o krüptoraafia – salakiri;
annaabi.ee 
