Eesti keele sõnavara ja keelekontaktid
J. H. Rosenplänter – ajakirjas „Beiträge“ kutsus rahvast üles rahvakeelest sõnu juurde tooma.
Baltisaksa pastorid, eesti haritlased, soomlased – võtsid „Beiträge“ üleskutsest vedu ja arendasid rahvakeelt. Lisandusid
pikad sõnad, kõnekäänud, nimede nimestikud, sõnade tähendusi ja päritolu selgitati ja sünonüümide erinevusi ka. Kokku
saadi 7000 sõna.
M. Veske – tõi leksikoloogiasse võrdlev-ajaloolise meetodi, millega uurida diakroonilisest aspektist (jälgib keele sõnavara
kujunemist pikema aja jooksul, kaasates ka sõnavara päritolu uurimisse)
A. W. Hupel – eesti-saksa sõnaraamat 1780, 17 000 sõna.
A. Knüpffer – Kadrina pastor, kes püüdis „Beiträge“ veergudel eesti k tuletusõpetust fikseerida.
F. R. Faehlmann – arutles Õpetatud Eesti Seltsis tuletuste teemal
F. J. Wiedemann – eesti-saksa sõnaraamat 1869. Suurim leksikograafiline allikas.
S. H
annaabi.ee 
