Kõnetegevuse psühholoogia
meie peas on midagi muud, mis ainult osalislet kattub sellega. Meie teadmised on alati
individuaalsed, + igal ühel on oma emotsioonid ja hpikaud. Kokkuvõttes saame rääkida
isiksusest jne. Samas mingile sotsiaalse rühmal võib ka midagi ühist olla. Sõnaraamatu
sõnal ei ole tavaliselt hoiakut (eraldi sõnadel).Paljude sõnade puhul see hoiak siiski välja
ei tule. Inimesel annab aga annab teatud sõnade valik
edasi hoiakuid, emotsioone.
Semantika: kuidas leksiaalsed ja grammatilised tunnused eristavad sõna tähenudst..
Grammatika lisab ja muutab tähenust (nt kas protsess, tegija jne). Meil vaj amõista, et
sõnadel on semantilised väljad. Et kui räägime puudest, sis need moodustavad metsa
ehk välja, ja väljad jaotuvad ka üldsisemaks või konkreetsemaks nt okaspuud, voi
tammed jne. Madal intellekti puhul voib laps luua formaalseid seoseid, tähendust
teadmata. Nt teeb sõna ,,kanastik" , kuidagi on kanaga seotud, aga mis täpsemalt.