Alice imedemaal
alguses, kui talle sai selgeks: ma olen vangis. Siis aga ajab ta end jlle
jalule ja ksib nu. Tal veab ja ta pseb kokkuvttes priski ebameeldivalt
Imedemaalt terve nahaga.
Et mista Alicei maagilist mju, vib seda tlgendada ka teistmoodi. Alice
on peagi lapseeast vljas. Ta aimab, et tiskasvanute maailmas kehtivad
teistsugused reeglid kui lapseplvemaal, kus kuninganna on tema. Ta asub
htaegu hirmunult ja uudishimulikult teele uurimaks, mida tulevikul talle
pakkuda on. Ning tdeb: tiskasvanutel ei ole lekorrusel kik pris korras.
Ta kaitseb vapralt lapseplve naiivseid vaateid suurte inimeste kummaliste ja
mnikord tigedate kallaletungide eest, kui nood oma vimumnge mngivad vi
vgivallaga hvardavad. Ta kardab kll midagi valesti elda vi ebameeldivalt
silma torgata, aga kui teisiti ei saa, vtab ta kogu oma julguse kokku ja
prahvatab: Ma ei usu, et neis vrssides oleks kbetki mtet. Carroll manab
Aliceis pilkava, kuivalt humoorika tooniga esile kaks inimkogemuse poeetilist
annaabi.ee 
