I maailmasõda Kokkuvõte
See asjaolu
sundis seni erapooletut, kuid Antandi riikidele laenu andnud USA-d Saksamaa
vastaste poolel stta astuma (6. aprillil). Saksamaale kuulutasid sja 11
Ladina-Ameerika riiki.
Aprillis ja mais korraldasid liitlased pealetungi Arrasi mbruses ja Aisne'i
res, aga need need nurjusid tiesti. Prantsuse vgede lemjuhatajaks
mrati kindral H. P. Petain. Ebaedu ja mttetu verevalamine phjustasid
Prantsuse baasides streike ja sjaves revolutsioonilist liikumist. Isegi
suurest relvastuse lekaalust ja esmakordsest tankisuurrnnakust (Cambrai
juures 20. novembril) ei suutnud sakslaste kaitset lbi murda ka Briti ve
rnnakud Flandrias (juulist novembrini). Vene kodanlus tahtis ka prast
Veebruarirevulutsiooni sda jtkata. A.Kerenski algatatud juunipealetung
Galiitsias Ippes aga prast esialgset edu lasaamisega. Saksamea ja
Austria-Ungari ved surusid 19. juulil alanud vastupealetungiga Vene ve
kohati 130 km tagasi. 3. septembril vallutasid sakslased Riia. Venemaal