V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
Kuid saatus tahtis,, et sukakuduja-meister Gentist, keda rahvas nõnda sümpatiseeris ja kelle
poole kõigi silmad olid pööratud, poodiumil esimesse ritta, just otse sandi kohale istus.
Mitte väike polnud üldine imestus, kui Flaami suursaadik ringi vaadates viimaks oma koha
all santi silmas ja sõbralikult ta räbalatega kaetud õlale patsutas. Sant pöördus ümber.
Mõlemad üllatusid, tundsid teineteise ära ja mõlema näod hakkasid särama. Vaat-lejaist
2
0
vähematki hoolimata, käsi teineteise käes hoides, hakkasid sukakuduja ja kerjus omavahel
tasakesi sosistama. Clopin Trouillefou räbalad poodiumi kuldbrokaa-dil jätsid mulje, nagu
roomaks tõuk apelsinil.
See sündmus oma uudsusega äratas saalis nii suure lõbu ja lusti tormi, et kardinal varsti
sellest tähelepanelikuks sai. Ta kummardus veidi ettepoole, ja kuna ta oma paigalt väga
ebamääraselt märkas ainult Trouillefou häbiväärseid kuueräbalaid, arvas ta muidugi, et sant