Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool Teenindusosakond EESTI KÖÖK Juhendaja: Viljandi 2011 1. MENÜÜ Eelroog: Kilupirukas Põhiroog: Küüslaugune sesisefilee kartuli-murulaugu rosettide ja põld-võõrkapsa salatiga Järelroog: Leivavorm õuntega Eesti köögist rääkides peetakse tavaliselt silmas 19. sajandi keskpaigast tuntud Eesti maarahva argi- ja peoroogasid. Alates põlluharimise levikust on tähtsaimaks toiduks kujunenud teraviljatoidud. Tähtsaim on hapendatud taignast tume rukkileib. Lisaks leivale küpsetati hapendamata odrajahutaignast karaskit. Eestile omane teraviljatoit oli kama, mida tavaliselt söödi hapupiimaga. Aedviljadest olid ammu tuntud kapsas, naeris ja kaalikas. Kapsast söödi tihti hapendatult
Portselanist GN- nõusid ( vaagnad, kausid ) kasutatakse toitude väljapanekuks ja serveerimiseks, saadaval on valged ja värvilised nõud. GN- nõude tangid, kasutatakse kuumade GN- nõude tõstmiseks VORMID Koogi ja ahjuvormid võivad olla keraamilised, klaasist, roostevabast terasest, teflonkihiga kaetud metallist, alumiiniumist, silikoonist. Vormid võivad olla erineva kujuga, suurusega, kõrgusega, lahtikäiva põhjaga, ilma põhjata rõngasvormid Leivavorm, kasutatakse küpsetiste ja ka vormiroogade valmistamiseks Pasteedivormid ja erikujulised vormid 10 Püramiidvormid Rõngasvormid võivad olla erineva kujuga, lainelise ja sileda äärega, kasutatakse leivast/saiast kujundite lõikamiseks, taignast toodete lõikamiseks. Silikoonist muffinsivorm Silikoonist tordipõhjavorm PANNID Crepespann ehk pannkoogipann
annaabi.ee 
