Käsitööliste elu keskajal
Õhtusöögiks oli vaesematel
käsitöölistel supp, mille sees ujus pikka aega keenud lihatükk. Praadi võidi endale lubada ainult
pidupäevadel. Paremal järjel olevad inimesed sõid aga praadi ja keedetud liha mitu korda päevas.
Laua keskele pandi suur vaagen või savikauss liha ja kastmega. Tükid olid valmis lõigatud, nii et
nuga ei läinud vaja. Igaüks võttis ühisest kausist näppude või puust orgiga meeldiva pala ja pistis
selle kas otse suhu või asetas enda ees olevale leivaviilakule, mis täitis taldriku ülesannet. Kahvlit
hakati Euroopas kasutama alles keskaja lõpul. Sööginõud olid enamuses savist ja puust. Korraga
tehti valmis suurem kogus toitu, mida ülessoojendatult pakuti ka järgmistel päevadel. Suvel kippus
toit kiiresti riknema. Kuna liha soolamine jättis soovida, siis oli toidul sageli ebameeldiv
kõrvalmaitse. Seda püüti varjata vürtside lisamisega. Vaesemal rahval täitsid vürtside aset küüslauk
ja sibul