Eestimaa talurahvaseadus 1816
Kuigi kubermangu piiridest
lahkumine jäi talurahvale keelatuks, võisid nad kolida linna, kuhu asumisel pidi mõisavalitsuselt
taotlema samuti passi.
Üks viisidest, kuidas talupoegade isiklikku vabadust teostati oli mõisnike kodukariõigus, mille
järgi mõisnik võis karistada talupoega tema „kasvatamiseks“ oma äranägemise järgi, ilma mingi
kohtuotsuseta.30 19. sajandi talurahvaseadustega kitsendati seda õigust ning määrati kindlamad
piirid.31 Igal leivavanemal oli õigus oma teenistuses olevatele mõisatöö osalejatele anda teatud
arv kepi- või vitsahoope, et sundida neid sõnakuulmisele. Kui Eesti 1816. aasta talurahvaseadus
muutis võrreldes varasema seadusega karistusmäära väiksemaks, siis Liivimaa 1819. aasta
seaduses jäi see püsima senises ulatuses. 32 Liivimaa 1804. aasta talurahvaseaduse järgi olid
taluperemehed kodukariõiguse alt vabad, ent uus seadus laiendas mõisnike omavoli ka mõisatööl
28 H. Kruus