Metsade sääst
mis paistis välja pajutibudest tulvil okstest.
Puude urbade seas oli meie rahva pärimuskultuuris olnud eriline koht veel lepa
urbadel. Lepa vanad emasurvad olid tuntud vahendiks seedimist korrastava tee
valmistamisel. Kuid lepaurvad olid ka üldtuntud viljasaagi ennustajad. Rippuvaid
isasurbi seostati viljapeadega ja neid nimetati leivaurbadeks. Vanu, seemnetest
tühjaks pudenenud ja mustunud emasurbi seostati ikaldusega ja neid nimetati
näljaurbadeks. Kui leppadel oli kevadel näha ohtralt leivaurbi, aga vähe näljaurbi, pidi
see ennustama leivarohket aastat. Vastupidine seis ennustas viletsat viljasaaki.
Puude õitest pälvisid talurahva silmis teistest enam tähelepanu pärna ja toominga
õied. Pärnaõisi hinnati seetõttu, et nad olid olulised meeandjad. Pärnaõisi koguti ja
kuivatati ka ravimtee valmistamiseks. Pärnateed peeti heaks külmetushaiguste
vastaseks rohuks. Toominga õisi on rahvas alates 20. sajandist peamiselt hinnanud
nende tugeva lõhna ja kauni valeva värvi pärast