ning see põhjustab erinevatesse leibkonda kuulumise. Lastele mõjub see tegelikult rängalt, kuigi pahatihti vanemad ei saa sellest aru. Mina arvan, et tänu sellele ei pea need lapsed, kelle pärisvanemad on lahutatud abielu üldse oluliseks, vaid pooldavad siiski lihtsalt kooselu. Kuid siiski, see oleneb muidugi inimesest endast. Kui vanasti oli nii, et üks vanematest tegi tööd ja teine hoolitses lapse ja kodu eest (üldiselt oli selleks siiski ema) siis nüüd käivad mõlemad leivateenijad tööl. Üha enam on ka üksikvanemaid, kes peavad ise tööl käima ja veel lapse eest hoolitsema. See on kurb, eriti ebaaus on see laste suhtes, loomulikult oleneb see ka sellest, mis asjaoludes, kasvatatakse last üksi.Perekonna suurust määrab siiski ka majanduslik sissetulek, suhete ebakindlus, ning ka karjääri loomise tahe. Uuring näitab ka, et naised soovivad rohkem abielluda, kui mehed, Nad otsivad majanduslikku kindlust ning peavad seda rohkem olulisemaks kui meessoost isikud.
TALIS-e 2013. aasta uuringus http://uuringud.ekk.edu.ee/fileadmin/user_upload/documents/TALIS/TALIS2013_Eesti_raport.pdf analüüsitakse, millisel viisil tunnustatakse õpetajate tööd, hinnatakse, mil määral on täidetud õpetajate enesetäienduse vajadused ning koolijuhtide pakutavat toetust õpetajatele. Samuti hinnatakse ka uuringus õpetajate tööga rahulolu ja enesetõhusust. Isad on palju enamat kui lihtsalt kaitsjad või leivateenijad. Teadlased on välja selgitanud, et meestelgi on mitmeid stereotüüpselt vastassoole omistatus oskusi. Nemadki on lastele usaldusväärsed vestluskaaslased ninh hoolistevalt tähelepanelikud. Meestel on enne "aktiivseks isaks" saamist vaja tundma õppida omaenda tundeid. (Paulsen2011) Aljas (2017) arutleb, et emased haid arendavad aastaid pärast isaseloomast lahkuminekut võime üksi järglasi saada.
rika kultuurid. Matrilineaarne süsteem omistab naistele suurema prestii˘zi, kehtib 34 sugude võrdõiguslikkus, nt Hopi’d — sugukonna juhtideks loeti vanimat naist, aga igapäevaste asjade üle otsustasid mehed. Ema vend oli võrreldes isaga väga tähtis. Patrilineaarne e meesliinis suguluse arvestamise süsteem domineerib kultuurides, kus mehed on peamised leivateenijad, näit karjandus. Mees on tunduvalt olu- lisemal positsioonil. 7.1.3 Erinevate sugulaste tähtsus, rollid erinevates kultuurides Apatšid: vend ja õde pidid hoiduma teineteisest nii kaugele kui võimalik, venna ja ven- na suhted olid jahedad, rohkem sõbrustati onupoegadega. Ämm ja väimees ei tohtinud üksteisele otsa vaadata. Oli isegi keelatud viibida ühes elamus samal ajal. 7.2 Seks, abielu, perekond
annaabi.ee 
