Rukkileib
hapendatud tainast valmistatud rukkileiva tähenduse alles esiaja lõpul, mil põhiliseks
teraviljakultuuriks muutus talirukis. Tõenäoliselt pole juhus, et just sel ajal hakkas meil uudse
tööriistana levima käsikivi, mis leidis kasutust ennekõike leivajahu jahvatamisel (Moora,
1991). Hapendatud rukkileib kujunes aastasadade jooksul talurahva peatoiduks. Seda
küpsetati rehetoa ahjus korraga mitmeks nädalaks. Vanema traditsiooni jätkuna küpsetati
küdeva ahju suul leivatainast paistekakke. Nii nagu teistel põldu harivatel rahvastel, on ka
eestlastel sõna ,,leib" omandanud toidu ja elatise üldise tähenduse.
4
2. Aganaleib
Minevikus kahandasid eestlaste leivavilja saaki tihti ikaldused ja leivaviljast tuli puudus
kätte. Sagedased ikaldusaastad eriti just 17.19. sajandil tõid kaasa väiksemaid
ja suuremaid näljahädasid