nakkused. Arenenud maades kasutatakse bakteriaalsete nakkuste raviks antibiootikume. Piimhappebakterid Piimhappebakterid on bakterid, kes anaeroobses keskkonnas süsivesikute käärimisel annavad piimhappe. Piimhappebakterid põhjustavad piima hapnemist. Piimatööstuses kasutatakse peamiselt piimhappebaktereid Lactobacillus lactis, Lactobacillus bulgaricus ja Lactobacillus casei. Piimhappebakterid toimivad leivataignas, hapukurgis ja -kapsas ning silos. Nad moodustavad seltsi Lactobacillales. Piimhappebakterid juuretises Juuretises toimub piimhappeline käärimine Tavaliselt kasutatakse homofermentatiivseid piimhappebaktereid, mis moodustavad juuretises piimhapet ning heterofermentatiivseid piimhappebaktereid, mis moodustavad süsihappegaasi ja aitavad taignat kergitada. Bakterite kasutus tööstuses
Baktereid kasutatakse, et toota : antibiootikume (aktinomütseedid, tetratsükliin), vitamiine, aminohappeid (lõhna- ja maitsetugevdajad, toidulisandid), toidupaksendajaid (kreemid, majonees, sulatatud juust), ensüüme (pesupulber), orgaanilisi happeid ja etanooli (äädikahape, piiritus). Piimhappebakterid Piimhappebakterid on bakterid, kes anaeroobses keskkonnas süsivesikute käärimisel annavad piimhappe. Peale piima toimivad piimhappebakterid ka leivataignas, hapukurgis ja - kapsas ning silos. Neid leidub ka inimorganismis, kus nad täidavad mitmeid elutegevuses olulisi funktsioone. Näiteks Lactobacillus fermentum ME-3 ehk piimhappebakter ME-3 (ka Helluse bakter) inhibeerib mitmeid patogeenseid baktereid ja mõningal määral ka soolte siseste enterokokkide ning bakteri Staphylococcus aureus levikut. Maohaavade puhul (Helicobacter pylori) temast aga abi ei ole. Piimhappebakterid