Eesti XX sajandi algul
punakaartide salgad, neid peeti kinni, formeeriti ümber ja saadeti raudteejaama suunas
sakslaste vastu. Punakaardid said abi Butilovi tehasest (Peterburg). 3. märtsil
pidurdati Narva langemist sakslastele, kirjutati alla rahulepingule ning 4. märtsil
marssisid Saksa väed Narva.
Bresti rahuleping:
1) Venemaa oli kohustatud loovutama kõik sõjakäigus Saksamaa poolt vallutatud
alad.
2) Saksamaa tunnistas Ukraina iseseisvust ja lubas sõjalist toetust punaarmee
vastu (Leivarahu), väed hõivasid ka Ukraina.
Venemaa jaoks kaotused olid katastroofilised: 25% Venemaa rahvastikust sattus
rahulepingu tulemusel Saksa okupatsiooni alla. Venemaa andis oma varem vallutatud
alad Poola ja Leedu, andis täielikult alad Saksamaale. Põhja-Läti ja Eesti mandriosa
jäid õiguslikult Venemaa võimu alla, kuid Venemaa oli kohustatud välja viima sõjaväe
koos varustusega.
Halduskorraldus: Baltimaade sõjaväeline valitsus, AOK 8, korpusepiirkonnad:
annaabi.ee 
