"leivaotsijaga" - 1 õppematerjal

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

rakkesse kõik ajakirjanikud-poliitikud. (Helm 1936, 101). Nii võtsid rahvusriigis maad ajakirjanikud-reporterid, kuna poliitikat sai vabariigis ajada vastavates institutsioonides. Mida see tähendas? Eesti ajakirjanike ridadest olid lahkunud just väga tugevad ajakirjanikud. Nende asemele tulid inimesed "tänavalt". Kui esialgu see probleeme ei tekitanud, siis 1930. aastate majanduskriisis pidid kutselised ajakirjanikud üha enam konkureerima juhusliku leivaotsijaga. Ajakirjanduse kiire industrialiseerumine tõi kaasa kapitali järjest suureneva mõju ­ turukonkurentsis tõusid esiplaanile väljaandjate majandushuvid. Harald Vellner kirjutas ajakirjanike seitsmendas albumis: "Sulega töötaja elukutse sarnaneb apostli omale, see on pühitsetud elukutse. Kuid vaevalt saab meieaja ajakirjanik millalgi oma tööd tõsiselt võtta. /­/ Ajaleht on poliitilise reklaami või ärilise propaganda ettevõte