Taluelu - 19-20 sajand
Reheahjuks küpsesid leivad kaks kuni kaks ja pool tundi. Küpsust kontrolliti leiva
põhjale koputamisega. Ahjust välja võetud leivad pandi mõhe kaanele või lauale, niisutati
pealt ja kaeti riidega kinni.
Leiba peeti pühaks, seda ei tohtinud maha pilduda ega leivaraasule peale astuda. Pätsi
ei tohtinud panna lauale lõigatud ots ukse pool. Õhtul ei lõigatud uut leiba lahti. Võõrale leiba
andes, lõigati leival otsad ära. Kui oma pere sõi, anti leivanukid tütarlapsele, et tal kasvaks
ilusad rinnad. Leivapätsi ei võinud lauale selili panna, kuna siis võis pereema ära surra.
Paljudes peredes lõikas peremees ise leiba.
Kartul ja soolasilk
Kartul kodunes ülemöödunud sajandi keskel. Taludes söödi reheahju tuhasel põrandal
küpsetatud kartuleid. Küpsed kartulid pandi sõela või mati sisse, õues puhuti kartulitelt tuhk
pealt ja pandi sama nõuga lauale