Eesti arhitektuuri näited
kui tähtsa veetee lähedale, turu juurde usubus tiia manatee. Kirjalikud teated tartu raehoone
olemasolust ulatuvad tagasi 16. sajandisse. Tõenäoliselt paiknes ta siin ka varem nau teisteski
keskaegsetes hansa linnades. On teada, et tolleaegse ehitise ees oli võlvitud käik ja sees
vangikamber, mis mõlemad tunnistava rae õigust kohut mõista. Raekoja lähistele, turu äärde,
koondusid ajapikku linna teisedki tähtsamad honed, nagu mündivermimiskoda, apteek ja
vaekoda. Siin paiknes ka leivakarnide rida, mis ulatus platsi põhjaküljel pikalt alla emajõe
suunas. Samas toimusid avalikud hukkamised ja häbiposti panek, linnakodanike
kohustuslikud kogunemised ning relvakandjate ülevaatus. Lõplikult 1789. aasta valminud
raekoda on üldjoontes säilinud om algse ilme nii visandas 1780- a- linna ehitusmeister,
rostockist päris J.H.B. Walter. Ehitustellised toodi käreverest ja Kärknast, piibrisabakujulised
katusekivid osteti von Pistohlkorsilt Purmani mõisast
annaabi.ee 
