Eesti raudteevõrgu kujunemine
praeguse Läti territooriumi. 1923.a. ehitati Valgast Koikkülani uus haru, vältimaks kulukat
sõitmist läbi Läti Vabariigi. Eesti territooriumil asus raudteest 47 km, 39-ndal kilomeetril
asuv Mõniste jaam oli Eesti lõigu viimane, edasi kulges raudtee Lätis läbi Ape ja Aluksne
jaamade Gulbene linnani.
2.4 Keila-Haapsalu
Keilast kujunes algusest peale oluline vahejaam Haapsalu kuurorti sõitjatele. Keila jaama
tagant algas kohalike elanike leivaallikas - suvitajate sõidutamine hobuveokitega Haapsallu.
Aurikuühenduse kõrval oli see ainsaks viisiks, kuidas supelsaksad "Venemaa esimesse
põhjakuurorti" pääsesid. Balti Raudtee Seltsile oli see loomulikult teada ning juba esimese
raudteeliini valmimisel kavandati selle laiendamist ka Keilast Haapsaluni. Esimesed plaanid
liini ehitamiseks tehti juba 1872. aasta aprillis. Eespool mainitud olukordade tõttu aga jäid
plaanid soiku ja alles Nikolai II troonile asumisega 1894
annaabi.ee 
