Muusikaelu ja ooper 19. sajandil. 19. sajandi üldiseloomustus
Muusikateose struktuuris võib virtuoossus täita kolme ülesannet: ornamenteerimine ehk kaunistamine,
varieerimine, aga ka meloodia või teema kujundamine.
Virtuoossus ja selle eripära erinevatel perioodidel on seotud ka pilliehitusega (mõelge ise pillidele,
mida oskate mängida): pillide tehnilisi võimalusi täiendati pidevalt.Virtuoossus 19. sajandi esimesel poolel
väljendab ka tolleaegset vaimustust mehaanikast ja tehnikast, tehnilistest leiutustest.
Järgnev lõik on eriti klahvpillimängijatele ja teadlastele: 19. sajandi esimeste aastakümnete
klaverivirtuoosid (Johann Nepomuk Hummel, Friedrich Kalkbrenner, Ignaz Moscheles) eelistasid kerge
klahvikäiguga viini klavereid, mis võimaldasid nüansseeritud kõla, täpset artikulatsiooni, teravamaid
kontraste ja kiirete passaazide hõlpsamat mängimist. Klaverimängu stiili, mis sisaldas neid komponente, on
nimetatud "briljantseks stiiliks" (särav, hiilgav, pärlendav)
annaabi.ee 
