Kliiniline psühholoogia
panebki inimese tegutsema, arenema ja elu kogema just viisil, mis tema enese-
kontseptsiooniga kõige paremas kooskõlas on. See võime saab täielikult avalduda aga
üksnes tingimusteta positiivse suhtumise korral. Kui vanemad või teised lapsele tingimusi
seavad ja hinnanguid langetavad, tekivad ebakõlad enese ja enese-ideaali vahel, mis ongi
psüühilise häire põhjuseks. Seesuguse psüühiliste häirete teooria korral sobib raviks just C.
Rogersi leiutet meetod: kliendikeskne teraapia. See tähendab, et terapeut ei analüüsi klienti
ega paku talle tehnikaid käitumise modifitseerimiseks, vaid “on kliendiga”. See “kliendiga
olemine” nõuab terapeudilt kolme olulist terapeutilist oskust: tõelist empaatiat, soojust
(tingimusteta positiivset suhtumist e. aktsepteerimist) ning kongruentsust (ehedust,
iseenesega kooskõla). Humanistliku teooria kohaselt ei sobikski neid oskusteks, vaid pigem
võimeteks nimetada