Gutenbergile. Johann Gutengerg Johann Gutenberg sündis 1394. ja 1399. aasta vahel Mainzis, kui ta isa töötas peapiiskopi münditöökojas. Ta ise õppis kullassepaks, kellena tal tuli rakendada algelist trükitehnikat müntide ja medalite vermimisel. Patriitside ja tsunftide kokkupõrgete tõttu siirdus Gutenberg umbes 1436. aastas Mainzist Strasbourg'i. Seal elades hakkaski ta arvatavasti trükikunsti alal katseid tegema. 1440. aastal leiutaski Gutenberg trükiste paljundamise liikuvate trükitüüpide ja pressi abil. Tema leiutis oli tehniliselt täiuslik ning kõrgtrüki põhimõtted on tänini samad. Guttenbergi uuendus oli lahtiste üksiktähtede kasutuselevõtt. Tähti hakkas ta valmistama metallide (plii,tina, antimoni) sulamist. Probleem oli kuidas kinnitada tähed üksteise külge ühele ja samale kõrgusele. Tuli leida ka trükivärv, sest tavaline tint ei kõlvanud.
Noorena õppis muusikat, kujutavat kunsti ja arhitektuuri, tegeles luuletamise, maalimisega, oli klaverisaatjaks nüüdistantsu truppidele (aastakümneid tegi koostööd eksperimentaaltantsu guru Merce Cunninghamiga). Lühikest aega oli Californias Schönbergi õpilane, lõi isegi mõned dodekaf. teosed, kuid selline muusika tundus talle liiga traditsiooniline. Schönberg on öelnud, et Cage pole mitte helilooja, vaid leidur. Cage ise ütles, et tema leiutaski muusika. Cage'i lähenemine muusikale oli täiesti erinev seni lääne muusikas kehtinud arusaamadest. Tema esimesi leiutisi oli ettevalmistatud klaver (prepared piano) klaver, mille keeltele või keelte vahele on asetatud metallpolte, kummi, puitu jms, nii et klaveri kõla meenutab pigem löökpilliansamblit. Idee sai indoneesia gamelani-muusikat kuuldes. Lõi "Sonatas and Interludes" (1946-48) ettevalmistatud klaverile.
annaabi.ee 
