kuid välistatud pole ka võimalused, et minust võib saada maailma kuulus fotograafia teadlane. Või inglise filoloog. Muidugi ka kosmeetikateadlased on olemas, ning ma pean sedagi üheks huvitavaks teadus keskkonnaks. Mõelda sellele, mis raha võib saada näiteks maalides kellegi nägu, ja teha seda perfektselt. Ja järje kordselt võib saavutada kuulsust maailmas mida pole paljud näinud. Kui nüüd mõelda, et minust võiks saada ka arst. Teadlane, kes leiutaks iga suguseid uusi ravimeid, kes raviks haigusi ja kõike muud. See oleks minu arvates päris absurd. Kui juba arstiks hakkata õppima siis kindlasti valiks midagi huvitavat, näiteks neuroloogia teaduskond, või siis prooviks liituda ka günekoloogi teaduskonnaga aga kindlasti kohe mitte uroloogiks, ma ei kujutaks end ette seal all, neid asju näperdamas. Ma tahaks proovida ka töötada helldeskis. Lõbus oleks see kogemus omamoodi. Kui juba mõelda kastist välja poole
sellepärast, et inimestel oli hirm loodujõudude ja surma ees ning taheti seletada loodusjõude ja muud looduses toimuvaid nähtusi. Samuti võis olla religiooni tekke põhjuseks soov loodust ja loodusjõude enda alluvusse saada. Minu arvates taheti ka vahel inimesi enda alluvusse saada ning seegi võis tekitada religiooni. Inglise antropoloog Edward Burnett Tylor on pidanud usu tekitajaks ka unenägusid. Näiteks nähakse unenäos Jumalat, kes tahab, et mingi inimene "leiutaks" usu ja hakkaks seda levitama. Mõned inimesed on arvanud, et religioossuse põhjuseks võib olla ka geenid. Kõige tähtsamaks religiooni tekkimisel peetakse Jumala ilmutusi, mida inimesed mingil ajal suutsid mõista. Ajaloo vältel on religiooni mõju muutunud. Kui religioon tekkis, oli see väga tähtis. Inimesed käitusid vastvalt usule, et olla Jumala tahte järgi. Sel ajal arvati, kui sa oma elu jooksul hästi käitud, siis pääsed taevasse, vastasel juhul lähed põrgu
inimesed identifitseeritavad. Uurimiskava koostamine Uurimisprotsessi faasid: 1 faas: uurimise planeerimine ja ettevalmistamine · Teema valik ja sõnastamine selge sõnastamine! Protsessi käigus võib ka muutuda, aga sellest hoolimata tuleb alguses ka sõnastada. · Uurimisprobleemi eraldamine, piiritlemine ja sõnastamine. Peame teadma, miks midagi uurida, et saaks edukalt alustada. · Bibliograafia koostamine. Et ei leiutaks jälle jalgratast, uurida mis on juba varem tehtud. · Uurimisprobleemi täpsustamine · Uurimiskava koostamine Uurimiskava sisu: Teema ja uurimisobjekti valik (mida uuritakse?) Probleemi selge sõnastus (miks uuritakse? et sellist uurimust pole veel varem tehtud/mingisugune fookus pole piisavalt läbitöötatud.. puudub teadmine. seega peab ka kirjandus olema siiski korralikult läbitud. Kvalitatiivses ongi laiem vabadus, sest tihti on uuritavad nähtused unikaalsed
annaabi.ee 
