Pronksiaeg
aladel peale nimetatud perioodi lõppu. Võimalik, et sealsed õhukese mullaga põllud kurnati
välja ning võeti taas kasutusel alles keskajal. Samas on samuti võimalik ja isegi üsna
tõenäoline, et mingi asustus nimetatud kohtades siiski säilus, peale eelrooma rauaaega
koosnes see seoses vähese ja väheviljaka põllumaaga aga üksnes vaestest majapidamistest,
13
mille asukad ei rajanud kivikalmeid ega jätnud enesest maha leiurikast kultuurkihti. Üheks
selliseks näiteks on väike Väkra küla Kesk-Saaremaal (vt kaart).
Paljudest asustusüksustest siiski teada muistiseid kogu rauaajast ja vahel ka pronksiajast.
Sama tendentsi on täheldatud ka naabermaades. Sellistel juhtudel on tegemist ilmselt
soodsama asukohaga muinastaludega, mis säilitasid oma majandusliku ja sotsiaalse tähtsuse
läbi aastatuhandete.
ÜHISKOND
Pronksi ja eelrooma rauaaegse ühiskonnakorralduse kohta vt http://www.ai.ee/?pid=167, lk
19-20.
annaabi.ee 
