Muinasaja referaat
Tookord elati enamasti linnuse lähedal, sest vaenuväed võisid saabuda ootamatult.
Rõuge linnus oli näiteks kuus korda maha põletatud.
Noorem rauaaeg (9.-13. sajand)
Morfoloogiliselt võib ka noorema rauaaja linnused jagada samasugustesse
põhitüüpidesse, nagu keskmisel rauaajal: neemiklinnused (sh Kalevipojasängi tüüpi
linnused), mägilinnused, ringvalllinnused, pelgupaiklinnused.
Enamikus meie hilisrauaaja linnustes on olnud püsielanikkond, millest tunnistab tüse
ja leiurikas kultuurkiht. Arvestades linnuste suurust, kaitseliini ulatust ja kultuurkihi
iseloomu pidi selliste linnuste elanikkond olema küllalt suur. Omal ajal oli hoonete arv
aga kindlasti suurem, sest küllaltki arvestatav osa linnuse õuest kujundati keskajal
ümber kalmistuks. Tuhatkond inimest Varbolas elamas ei tohiks mingil juhul liialdus
olla, pigem vastupidi. Teiselt poolt on eriti just põhjarannikult teada linnuseid, kus
kultuurkiht on kas väga nõrk või puudub üldse