algkoordinaadid, algkiirus ja kiirendus. 30)Mille kohta loodi Schrödingeri-Heisenbergi teooria? Millest selles lähtuti? Mida väljendab Schrödingeri võrrand? See teooria loodi ''laineliste'' mikroosakeste liikumise kirjeldamiseks analoogiliselt mehaanika põhiülesandele, teooria lähtub leiulaineid kirjeldavast võrrandist ja lisab sellele ka Debrole lainepikkuse valemi, mis kajastab mikroosakeste lainepikkusi. 31)Mida uurib kvant- ehk lainemehaanika?Kvant ehk lainemehaanika kirjeldab leiulainet ja selle ajalist muutumist. 32)Mis takistab mikroosakeste asukoha määramist samasuguste seaduste abil nagu makrokehadel? Kuna leineliste omadustega mikroosakese asukoht ruumis pole absoluutne vaid seda saab määrata teatud tõenäosusega, siis mehaanika põhivõrrandid selleks ei sobi. 33)Millisel kahel viisil võiks lainet iseloomustada? *mingil ajahetkel mõõtes nende ruumilist ulatust ehk lainepikkust. * mingis ruumipunktis mõõtes nende ajalist kestvust ehk laine perioodi.
lainepõhivõrrand. Schrödinger lähtus oma võrrandi koostamisel üldisest lainevõrrandist, mis kirjeldab igasuguseid (hääle-, veepinna-,elektromagnet- jne) laineid ja sulandas selle de Broglie h seosega = . Saadud võrrand on diferentsiaalvõrand, s o võrrand, mis sisaldab p muuhulgas ka tuletisi. Diferentsiaalvõrrandi lahendid pole arvud, nagu algebralisel võrrandis, vaid funktsioonid, antud juhul siis leiulainet esitavad lainefunktsioonid. Kvantmehhaanika kirjeldab laineid. Nende lainete kuju ja ajalist käitumist iseloomustab nn lainefunktsioon . Teades osakesele mõjuvaid jõude, on võimalik leida vastav lainefunktsioon nn Schrödingeri võrrandi lahendamisel. Suvalise laine põhiparameetriteks on tema lainepikkus, sagedus ja hälve. Lainefunktsiooni absoluutväärtuse ruut 2
Kui aga objekti asukoht on täpselt teada (osakese piirjuht), siis ei saa määrata lainepikkust ega impulssi (objekti edaspidine saatus on prognoosimatu). Määramatuse seos energia ja aja vahel väljendab energiatasemete lõplikku laiust. Kiirguva kvandi energia on täpselt määratud (E = 0) vaid siis, kui kiirgumine kestab kuitahes kaua (t = ). Energia jäävuse seadus võib aja t jooksul olla E = h/t võrra rikutud. Lainefunktsiooniks nimetatakse mikroosakese leiulainet kirjeldavat funktsiooni. Piki x-telge liikuva osa- kese korral: = A cos ( t k x) või komplekskujul = A exp [i( t k x)]. Lainefunktsioon on Schrödingeri võrrandi lahendiks. Schrödingeri võrrand kirjeldab kvantmehaanikas mikroosakese liikumist (nagu seda klassikalises mehaa- nikas teevad Newtoni seadused). Schrödingeri võrrand on energia jäävuse seadus: E = Ek + Ep ehk kvantmehaanikas levinud tähistusviisi kohaselt E = T + U ehk = 2k2/(2m) + U.
Kui aga objekti asukoht on täpselt teada (osakese piirjuht), siis ei saa määrata lainepikkust ega impulssi (objekti edaspidine saatus on prognoosimatu). Määramatuse seos energia ja aja vahel väljendab energiatasemete lõplikku laiust. Kiirguva kvandi energia on täpselt määratud (E = 0) vaid siis, kui kiirgumine kestab kuitahes kaua (t = ). Energia jäävuse seadus võib aja t jooksul olla E ~ /t võrra rikutud. Lainefunktsiooniks nimetatakse mikroosakese leiulainet kirjeldavat funktsiooni. Piki x-telge liikuva osa- kese korral: = A cos ( t k x) või komplekskujul = A exp [i( t k x)]. Lainefunktsioon on Schrödingeri võrrandi lahendiks. Schrödingeri võrrand kirjeldab kvantmehaanikas mikroosakese liikumist (nagu seda klassikalises mehaa- nikas teevad Newtoni seadused). Schrödingeri võrrand on energia jäävuse seadus: E = Ek + Ep ehk kvantmehaanikas levinud tähistusviisi kohaselt E = T + U ehk = 2k2/(2m) + U.
piirjuht), siis ei saa määrata lainepikkust ega impulssi (objekti edaspidine saatus on prognoosimatu). Määramatuse seos energia ja aja vahel väljendab energiatasemete lõplikku laiust. Kiirguva kvandi energia on täpselt määratud (E = 0) vaid siis, kui kiirgumine kestab kuitahes kaua (t = ). Energia jäävuse seadus võib aja t jooksul olla E ~ /t võrra rikutud. 22 Lainefunktsiooniks nimetatakse mikroosakese leiulainet kirjeldavat funktsiooni. Piki x-telge liikuva osa- kese korral: = A cos ( t k x) või komplekskujul = A exp [i( t k x)]. Lainefunktsioon on Schrödingeri võrrandi lahendiks. Schrödingeri võrrand kirjeldab kvantmehaanikas mikroosakese liikumist (nagu seda klassikalises mehaa- nikas teevad Newtoni seadused). Schrödingeri võrrand on energia jäävuse seadus: E = Ek + Ep ehk kvantmehaanikas levinud tähistusviisi kohaselt E = T + U ehk = 2k2/(2m) + U.
annaabi.ee 
