"leiualast" - 1 õppematerjal

Referaat: kuld

Siinai poolsaarelt. Egiptus oli muistsel ajal kulla rikkaim maa. Valge ja Sinise Niiluse oru ühes tonnis kullaliivas sisaldus kuni 80 g kulda ja seal toodeti seda väärismetalli juba 5500a tagasi. Vaarao Thutmosis III ajal(1491-1436 e.m.a) toodeti aastas u 50 t kulda aastas. Euroopas olid tuntud Pürenee poolsaare kvartsiliivad, mille tonnist saadi 100 g kulda. Kullapuistutena on tuntud Duero jt. jõgede orud, Kesk-Euroopa Reini ja Rhone`i jõe orud. Eheda kulla koostis sõltub leiualast. Tavaliselt on ehedas kullas 10-15 % hõbedat. Mida puhtam looduslik kuld on seda erkkollase värvusega ta on, iseloomulik on ka punane helk. Hõbedasisalduse suurenedes värvus kahvatub. Peamiselt esineb kuld looduses eheda kullana, lisandina aga sulfiidsetes mineraalides. Kokkuleppeliselt peetakse loodusest avastatud kulda ehedaks, kui selle mass on vähemalt 10 g. Suurim ehda külla tükk on nn. Holtermanni plaat massiga 285 kg, mis leiti Sydney lähedalt.