Klaudios Ptolemaios ja tema kaardid
kiikriga varustamata inimsilm ei suuda erista paari kilomeetri kaugusel asuvas
rannajoones poolsaari ja lahtesid. Rändajal, kellel maale asja polnud, võis Visla
suudmest põhja poole sõites kergesti jääda mulje sirgest ja ühtlasest rannajoonest.
On teada, et Ptolemaios lahkus Aleksandriast harva, seega teadmised, millest ta
raamatutes kirjutab tulid kõik meremeestelt või kaupmeestelt, kes Sarmaatia ookeani
rannikualadelt Rooma põhiliselt merevaiku viisid. Merevaigu tähtsamatel leiualadel
Preisimaa kallastel ongi mererand valdavalt edela-kirdesuunaline. Roomas võis teave
siinsetest aladest suhteliselt täpne olla, kuid Aleksandriasse jõudes ei pruukinud see
enam nii täpne olla. Teisalt oli Ptolemaiosel teavet ka põhjas ja lõunas asuvaid meresid
ühendava veetee kohta piki suuri jõgesid, kuid ilmselt polnud võimalust teavet
millegagi vastandada, seega teave, mis Ptolemaiosel olemas oli, võis tõene olla, kuid
annaabi.ee 
