Muinaseestlased
Põhjuseks on
eelkõige tekstiili halb säilumine, mistõttu kangast leitakse enamasti vaid kohtades,
kus see puutus kokku säilitamist soodustava pronksiga. Selles osas aitab meid
muistsete eestlaste komme kaunistada rõivaid pronksspiraalide või rõngakestega.
Tekstiili võib olla säilinud ka näiteks pronkssõlgede ja ehtenõelte all. Öeldu kehtib
siiski vaid laibamatuste puhul. Põletusmatuses ei säilu tekstiil mõistagi kunagi.
Matustes leituiga sarnased ehted linnuste ja asulakohtade leiumaterjalis viitavad
sellele, et surnud maeti enam-vähem samasugustes rõivastes ja ehetes, mida nad
pidulikel puhkudel kandsid ka eluajal. Hilisemast ajast on samas teada, et
läänemeresoome naiste riietus varieerus väga oluliselt sõltuvalt naise east, abielulisest
staatusest ja laste olemasolust. Omaette küsimus on, kas naised maeti sellises
riietuses, mida nad vahetult surmale eelnenud ajal kandsid või näiteks
pruudirõivastes