Eesti keele vormiõpetus
pankrotisse e pankrotti)
· de-mitmus tugevaastmeline de-tunnuseline (asfaltide, kompvekkides, kuurortidest, nonsenssidel, piiskoppidelt,
seersantideks, teemantideta)
· Mitm part lõputa või sid-lõpuline (biifsteeke e biifsteekisid, eksperte e ekpertisid, impulsse e impulssisid)
· i-mitmus on tegelikus keeles väga vähe kasutusel (aadressesse, eksperdes, fokstrotest, kompleksele, kompvekel, kotletelt,
kuurordeks, leistangesse, leitnandel)
PÕHITÜÜP RIDA
· Rea, rida, reasse e ritta, ridade, ridu e ridasid, ridadesse
· Nõrgeneva b, d, g laadivaheldusega nom 2-silbilised, gen enamasti 1-silbilised sõnad
· Agu, idu, jagu, kadu, kägu, ligu, lugu, mägi, nõbu, nägu, ruga, sigam tegu, tuba, vedu, õde, koda, pada, rada, sadam sadu,
sõda, tõbi
VORMISTIKUST:
· Aind part tugevas astmes ja lõputa, enamikul sõnadel samane nom.ga (jõge, mäge, lage, rege, tuge, tõbe, väge)
annaabi.ee 
