Perekonna ökoloogia ja eetika loeng
endaga enne *mõtle kõrvaltvaatajana (mitte oma kogemuse toel) *teiste lugude
kasutamine *uurid enne klassi tausta
Psühhiaater Elisabeth Kübler-Rossi (Surmast ja suremisest, 1969) kirjeldab
leinaprotsessi(uuritud inimesi, kes on just teada saanud et neil on ravimatu haigus
ja nad surevad): 1. Šokk ja eitamine 2. Viha 3. Kauplemine-tingimine (ma nüüd olen
hea laps, anna mulle mu emme/issi tagasi) 4. Depressioon 5. Leppimine Tartu
Ülikooli kursus: https://sisu.ut.ee/leinvanemaseas/avaleht
Nende etappide sügavus/kestvus on individuaalne. Oluline on, et inimene läbiks
kõik need astmed. Kui miski tuletab sulle lahkunut meelde, siis leinata on okei.
Mälestusi tuleks hoida, see on okei.
Halb on hakata rääkima oma (leina)kogemusest kui teist lohutad. Ära seda tee!!!!
Lein kui kriis inimese elus(Kagadze, Kraav, Kullasepp, 2007) : 1)eitab juhtunut (hirm,
segadus, pettumus, protest) 2)igatsus lahkunu järele (ühised mälestused, temaga