Johannes Semper (referaat)
aasta
alguseni ka ansamblite kunstilise juhi ülesanded.
Kohe pärast Tallinna vabastamist naasis Semper kodulinna. Tööle Kunstide Valitsuse
juhatajana lisandusid 1946-1950 Kirjanike Liidu juhatuse esimehe kohustused. 1945.
aastal anti talle Eesti NSV teenelise kirjaniku aunimetus, 1947 vabariiklik preemia
sõjaaegse luuleloomingu eest.
Kuid Semperist ei möödunud puudutamata ka sõjajärgses situatsioonis asetleidnud
kõrvalekaldumised leininlikust demokraatiast. 1949. aastast hakati teda süüdistama
kosmopolitismis, kodanlikus natsionalismis ja formalismis. Ta heideti välja parteist,
eemaldati kõigist ühiskondlikest ülesandeist, tema teoseid ei avaldatud. Ülalpidamist
teenis ta anonüümse tõlketööga.
Semperi õigused taastati 1950-ndate aastate keskel ja kirjanik jätkas oma loomingulist ja
ühiskondlikku tegevust. Ta oli Eesti NSV Ülemnõukogu saadik, tegutses Välismaaga
annaabi.ee 
