Jüri Vilms
eest.'' Vilms ühes saatkonnaga maeti saksa allohvitseri juhatusel Helsingi lähedale metsaserva
ühishauda kommunistigega ja maa tehti pealt tasaseks, lootuses, et seal võib Vilms puhata teadmatult
igavesti, teadmata ka, kes olid tema salalikud surmajad. Saatus, aga tahtis teisiti, ja Vilmsi ning tema
kaaslaste põrmud toodi 1920. aasta detsembris kodumaale ja maeti uuesti suurte austusavalduste saatel.
Sel korral korraldati ''Estonia'' kontserdisaalis suur leinateenistus, kus kõneles peaminister Ants Piip,
tähendades: ''Ring on käidud. Vabariigi saadikud on jälle tagasi. Pikk on aeg, mida nõudis teekond. Ligi
kolm aastat kulus kojutulekuks... Mitte elu ei ole kallis, vaid vabadus. Ja julgelt, nagu tuhanded meie
vendade seast, kes surid vaenuväljal, läksid surma ka meie saadikud.'' Kuigi ei ole läinud korda
selgitada välja kõiki selle traagilise loo üksikasju, on Soome ohvitseri tunnistuste põhjaö selge see, et
annaabi.ee 
