katmata peaga, kandsid Ruhnus täiskasvanud tütarlapsed tanu nagu abielus naisedki. Tanu peale peeti vateeritud mütsi, mille alt jäi paistma tanupits. Tüdrukute kuklatükist ja esiäärest koosnevad sitsmütsid olid suhteliselt madalad, naiste kahest võrdsest poolest kokkuõmmeldud sits- või siidmütsid olid aga hästi kõrged. Välja minnes sõlmiti mütsi peale veel rätik. Ruhnu naise tanu Ruhnu tüdruku tanu Ruhnu naise ja tüdruku leinatanu Inspiratsioon Mind inspireerisid kaunid suurejoonelised lillemustrid pidulike tanude kangastel ja kasutaksin neid aplikatsioonidena ja tikanditena lasterõivastel. Kasutatud allikad http://entsyklopeedia.ee/artikkel/ruhnu_rahvari ided1 http://rahvaroivad.folkart.ee/rahvaroivad/saare d/ruhnu/ruhnu-naine http://pood.post.ee/postmargid? id=1595&product_id=308&c_tpl=1019
Andrei Jegorovi(1878-1954) maal ,,Ruhnu vana kirik"(1926), andis väga hea ettekujutuse, milline nägi välja Ruhnu kiriku sisemus. See oli pruunides toonides ning puidust. Pingid olid nikerdustega kaunistatud, kuid seejuures lihtsad. Peale maalide olid seal veel 20.sajandi Ruhnu tanud, sõled ning tanu lehvid. Viimased olid väga ilusate värvidega ning nendel oli kasutatud lillornamenti. Sõlgede peal kujutati laeva. Tanudest oli välja toodud Ruhnu valge tanu ja Leinatanu. Olen selle näituse külastamisega äärmiselt rahul ning mul on hea meel, et valisin just selle näituse, sest see huvitas mind. Sain palju uut teada ning kavatsen ka tulevikus näitusi külastada.