Surm ja matused eestlastel ja Eestis elavatel venelastel
18
D.2. Lahkunu on eelnevalt tuhastatud ja leinatalitus toimub urnile, niiviisi jääb ära otsene
kontakt surnuga ning on võimalus lükata matused edasi nt kaugete sugulaste kohalekutsumiseks.
Levinud Tallinnas, Tartus ja Narvas.
D.3. Lahkunuga hüvastijätt toimub krematooriumi kabelisaalis. Krematooriumid on pühitsetud ja
seetõttu saab nendes läbi viia ka kiriklikke leinatalitusi.
Siinkirjutaja poolt läbiviidud küsitlus näitab (Tabelid 6 ja 7, lk 50), et venelased suhtuvad
tuhastamisse märksa tõrjuvamalt kui eestlased ning valiksid sellise matmisviisi vaid juhul, kui
lahkunu seda eluajal paluks. Kui lahkunu oma eluajal tuhastamismatust palunud ei ole,
välditakse krematsiooni. 68% küsitletud eestlasest nimetab tuhastamismatust kaasaegseks
matmisviisiks, niiviisi maetud saada ei taha ainult 12%. Võrreldes eestlastega nimetab ainult
annaabi.ee 
