Laps lahutus- ja leinaprotsessis
lasterühma lastest üha häirivaid sümptomeid, kahe aasta pärast kannatas nende all 30%. Lahkunu
võib laste meeles püsida tugevamini ja kauem kui paljude täiskasvanute mõtetes. (Forlag, 1989, 34)
Kaffmann ja Elizur (1979) ja (1983) on näidanud, et paljud isa kaotanud lapsed ,,lähevad lukku"
oma kurbuses, nende lein muutub patoloogiliseks. Nimetatud uurimuste andmeil oli 40%l lastest
mitmesuguseid patoloogilisi leinareageeringuid 6, 18 ja 42 kuud pärast juhtunut. Reageeringuid oli
kahte liiki: esimesse rühma kuulusid nutt, juhtunu eitamine, igatsus ja mure, teise
käitumisprobleemid ning tugev ängistus või asotsiaalsus või agressiivsus. (Forlag, 1989, 34)
Adami ja teiste (1982) tähelepanekute järgi oli üle pooltel sajast üliõpilasest, kes olid kaotanud oma
vanemad alla 16-aastaselt, tõsiseid enesetapukavatsusi, kui neid oli vaid 10%l kontrollgruppi
kuulunutest
annaabi.ee 
