Inimese kokkupuude kaslasega sai alguse umbes 5000 aastat tagasi Vana-Egiptuses. Tollal laastasid närilised inimeste toiduvarusid põhjustades tõsiseid näljahädasid. Seega oli igasugune abi võitluses selle nuhtlusega tervitatud. Ja selleks abiliseks sai kass, kes tõi ka oma pesakonna inimeste juurde üles kasvama. Kassidel oli ühiskonnas väga suur mõju, saavutades isegi jumaliku staatuse. Peale surma nad palsameeriti, samamoodi nagu vaaraod ning järgnes leinaperiood. Vahemeremaadesse purjetavad kaupmehed tõid kassid laevadel Egiptusest Euroopasse. Kreeklased ei näidanud nende suhtes ülesse erilist indu, sest hiiri püüdsid nende elamisest nirgid, kuid sellegi poolest pidasid nad neid lemmikloomadena ja viisid rihmaotsas õue jalutama. Roomlased seevastu nägid kassides seltsilisi ja levitasid neid Euroopas ka laiemalt. Kasse viidi mööda kaubateid ka idamaadesse, nii nad jõudsid ajaloo varastel etappidel Aasiasse, kus
sisaldavaid kognitiiivseid skeeme. Eesmärgist loobumine E.Klinger eristab kindlast vjadusest võu huvist tärganud eesmärgi lahtiütlemises viit faasi: 1. Käitumisviisi rõhutamine. 2. Käitumise lihtsustumine. 3. Agressiivsuse vallandumine. 4. Masendus ja käegalöömine. 5. Aktiivsuse taastumine. Skeem võimaldab paremini mõista, mis toimub sõneluse või olmekonflikti ajal, aga ka seda, kuidas üöetatakse leinaperiood või elatakse läbi abielu lahutamise protsessi. Motivatsiooni kujunemise problem(problema formirovanija motivacii) Välise motivatsiooni tekkes mängib kaasa inimeste sotsiaalsest keskkonnast sõltuvuse määr, Referentne sõltuvus tekib siis,kui inimene võtab kuulekalt üle väikerühma vüi sotsiaalse kihi hoiakud, väärtuskujutlused, käitumismallid, lootes sel kombel elus lahedamalt hakkama saada ja kiiremini edu saavutada.
annaabi.ee 
