Varane ooper
Ka Henry Purcell laulis poisina kaasa Chapel Royali kooris, pärast häälemurret määrati 14-
aastane Purcell kuninga pillikogu ülevaatajaks ja noodikopeerijaks. Hiljem tegutses ta organistina Westminster Abbeys
ning Chapel Royalis ning oli kuninga puhkpilli- ja klahvpillikogu ülevaataja. Muusikat oli Purcell õppinud tuntud
helilooja ja organisti John Blow (1649-1708) juures. Purcell viljeles kõiki tollal aktuaalseid muusikazanreid. Ta on
kirjutanud kirikumuusikat, pidu- ja leinaoode, vioolaansambleid, soololaule ja muidugi teatrimuusikat.
Muusikaga teatrietendused olid Inglismaal väga armastatud. Kogu sajandi jooksul esitati rohkesti maskimänge. Uue
nähtusena võitsid publiku poolehoiu semiooperid ("poolooperid"), kus leidus küll ohtralt muusikat (avamäng,
retsitatiivid, aariad, laulud, ansamblid, koorid, tantsud), ent peategelased olid kõnerollid ja tegevust viisid edasi
kõnedialoogid. Küllap andis siin tunda ka inglise sõnateatri tugev traditsioon.