Seneca moraalikirjad Luciliusele
vahvust ka tõeliste hädade talumiseks, rääkimata neist hädade varjudest, mis panevad inimesi ägama,
kuna komme seda nõuab. Kui saab osaks sõbra kaotus, kõikidest suurem häda, siis tuleb püüda pigem
rõõmustada, et sul sõber oli, selle asemel et kurvastada kaotuse üle. (4) Kuid enamik inimesi ei arvesta,
kui palju nad said, kui palju tundsid rõõmu. Muude halbuste hulgas on sellele leinamisele omane seegi: ta
pole mitte ainult asjatu, vaid ka tänamatu. Kas siis see, et sul oli säärane sõber, ei tähendanud midagi?
Nii paljude aastate jooksul, sedavõrd tihedas läbikäimises, nii samasuunalisi õpinguid harrastades ei
saanud midagi teoks? Koos sõbraga matad ka sõpruse? Mida sul siis kurvastada kaotuse üle, kui sellest,
et ta oli, polnud kasu? Usu mind, suur osa neist, keda oleme armastanud, viigu juhus nad pealegi ära,
jääb meile