Surm ja matused eestlastel ja Eestis elavatel venelastel
Eesti kultuuriruumis on kuusk eelkõige teeristi
puu, kuhu erinevate rituaalide kaudu matustel kinnistati surnu hing, et too koju tagasi ei naaseks.
Selliste puude juures käidi söömas, süües öeldi: ,,sellest kohast edasi teie ei tule, kui teid ei
kutsuta" (Heintalu 2006b: 141).
Pihlakat kasutasid slaavlased peamiselt rahvameditsiinis. Selle kaudu suhtlesid posijad mustade
jõududega. Pihlakast vits kaitses inimest kuradi eest. Novgorodskaja piirkonnas riputatu pihlaka
vitsad leinamaja uksele, et koolnu koju tagasi ei tuleks. Samal ajal eksisteeris mõnedel aladel
usk, et pihlakat ei saa maha raiuda, kuna seal sees võib elada ära neetud surnud naise hing
( 2002: 419). Eesti esivanemate uskumustes oli pihlakal omalaadne tõrje- ja
alistamismaagia jõud. Pihlakast tehtud keppi kasutati karjaskäimisel, et hunte karjast eemal
hoida. Paljude funktsioonide kohaselt oli pihlakas vikerkaarega sarnane ilmapuu, mis sidus
Ilmasid (Heintalu 2006a: 310).
annaabi.ee 
