Albert Camus "Võõras"
Võõras
Albert Camus
Mersault tundis ennast ühiskonnas võõrana. Ta tunneb end sotsiaalsetes suhetes
ebamugavalt. Ta sooritab meeltesegaduses mõrva ning see paneb teda mõtlema
elu üle ja ta otsib maailmale tähendust. Mesault teadis, et traditsioonid on teda
surunud pinge alla ja ta püüdis igati reegleid eirata. Samas nätab soovi nendega
kohaneda: laenab sõbralt lipsu ja leinalindi ema matuste jaoks, kardab, et ei tea
kuidas surnuvalvamise ajal käituda jne. Romaanis on ta enamasti siiski pinge all.
Seda iseloomustab see, et Mersault ei nutnud kui ta ema suri. Ta ei suutnud
nutta. Ta ei soovunud ka, et kirst avatakse. See kõik jättis ta külma närviga ja ei
mõjutanud tema tavalist elu. Peale matuseid kohtas ta Maried. Nad veedsid aega
koos ja mees oli tavaline nagu alati. Nagu polekski ema vahepeal surnud. Teda
ei huvitanud ka see, kus Marie käis, ta oli ükskõikne