Surm ja matused eestlastel ja Eestis elavatel venelastel
Tänapäeva ortodokssele matuserongile on iseloomulik aastatega muutumatu kord: vaimulikud
lähevad rongkäigu ees, preester kannab risti või ikooni, seejärel viiakse välja kirstu kaas (kitsa
küljega ettepoole), seejärel puusärk. Järgnevad sugulased ja teised matusekülalised
( 1999: 522). Ilmaliku või poolkristliku matuserongi struktuur oleneb konkreetse
perekonna uskumustest ja tõekspidamisest, küsitakse nõu leinakorraldajalt või tuttavatelt, mille
tõttu segunevad ristiusu, paganausu ja nõukogude ajal väljakujunenud tavad. Kuid kindlasti on
igale matuserongile iseloomulik ees kantav hauarist või -plaat, pärjad ja muusikasaade.
Rongkäik läheb matuseautoni, kirst asetatakse sõidukisse jalad ees. Liikumise marsruut on
tavaliselt matusekorraldajaga läbi mõeldud nii, et liikumine toimuks kogu aeg ühes suunas.
Tagurdamist välditakse. Matuselistele jagatakse mustad leinalindid ning need pannakse enne
annaabi.ee 
