Johan Huizinga "Keskaja sügis"
ja puhta elu kauni illusiooni, mis ei pea vastu varjamatule tegelikkusele. (53)
Peitugu leinakommetes mis tahes vanu tabukujutlusi nende elav kultuuriväärtus seisneb
selles, et nad annavad kannatusele vormi, püüdes kujundada seda millekski ilusaks ja ülevaks.
Nad annavad valule rütmi. Nad viivad tegeliku elu draama valda ja panevad talle koturnid
jalga. Primitiivses kultuuris ma mõtlen nt iiri kultuurile on leinakombed ja luuleline
surnuitk veel üks tervik; ka Burgundia aja õukondlikku leina võib mõista ainult siis, kui
vaadelda seda eleegiaga suguluses olevana. Leinatseremoonia näitab kaunis vormis, kuidas
leinaja peab olema valust lausa aru kaotanud. Mida kõrgem seisus, seda herolisemalt peab
ennast välja näitama valu. (58-59)
Feodaalkorra ja rüütelluse õitsengu ajajärk lõpeb juba 13. Saj . Siis järgneb keskaja linlik-