„Lolita“ Vladimir Nabokov
automaatselt põlastus ja viha ning kindlasti mitte mõistmine, kaastundest rääkimata mässib
ometigi lugeja ümber oma sõrme. Ja ta teeb seda vägagi teadlikult ning oskuslikult.
Nabokovi ning ,,Lolita" peategelast Humbert Humbertit ühendab üks kindel joon nende
mõlema lapsepõlve on jäänud noorpõlve armastus, mis lõppes kurvalt. Lugedes ,,Lolitat" ning
teades Nabokovi armulugu noorpõlve sõbranna Tamaraga on kuidagi väga tuntav seos
Humbert Humberti esimese armastuse Annabel Leighiga. Viis, kuidas Nabokov kirjeldab
Tamarat meenutab väga Humberti Humberti kirjeldusi Annabelist. Mingi kurb, nostalgiat täis
igatsus, mida lugedes tahaks endagi süda kurbusest saapaäärde vajuda.
Nabokovi Tamara jäi alati lapsepõlvearmastuseks, millekski, mida üks inimhing kogeb nii või
teisiti. Inimestena me ju teame, et need lõõmavad tunded ühel hetkel mööduvad ning elu tuleb
peale. Me kasvame nendest asjadest välja ja vaatame tagasi pigem mingi teatava õnnetundega,