Sir Preece oli noore Marconi demonstratsioonidest ootamatult üllatatud ja need jätsid temasse sügavad muljed. Sellega oli ka Marconi asi Inglismaal otsustatud. 2. juunil 1896 esitab Marconi inglise patendiametile oma leiduse, mille üksikasjad aga hoitakse tervelt poolteise aasta jooksul saladuses. 25. sept. 1896 ilmub Marconi nimi esmakordselt avalikkuse ette ajakirja ,,Electrician" veergudel. Nimelt tuuakse seal ära teade, et noorel itaalia leiduril Marconil on korda läinud luua traadita telegraafiside 1/4 miili kaugusele. Samal aastal saavutab Marconi, tänu Preece'i alatisele hoolitsemisele, Salisbury's ülekandekauguse 1 3/4 miili. 1897. a. kevadel saavutab Marconi saatekauguse 9 miili. Sellest ajast peale on ta tuntud mees ja ajakirjanduses alustatakse reklaami- ja propagandakampaaniat raadioasjandusele. Asutatakse raadiojaamade ehitamiseks aktsiaselts Marconiga eesotsas.
ei või teada, kuhu see sind kannab. Lepnardo da Vinci oli õppinud maalikunsti, kuid ei rahuldunud sellega. Tahtis mõista kunstiteoses kujutatava olemust. Uuris valgust, liikumist. Samas oli tema inseneritegevuses kätketud tragöödia. Ta oskas küll leiutada masinaid igaks otstarbeks, suutis neid ka väga hästi üles joonistada, kuid vaevalt, et ükski neist, eriti aga põnevamad, oleks tööle hakanud, kui leiduril olnukski piisavalt raha nende valmismeisterdamiseks. Hoomamata staatika ja dünaamika tähendust, ei suutnud renessansi insener väljuda harjumuspärase tegelikkuse raamidest. Ka polnud tema käsutuses kõige lihtsamatki jõuallikat. Et tal ülikooliharidust polnud, oli oma arutlustes vaba. Samas andis tunda sihipärase käsitlusviisi puudumine ja matemaatiline abitus, mis ei lubanud mõttearendusi lõpuni viia ja õigsust kaitsta. Tema
annaabi.ee 
