Kasvuhooneefekt on otseselt seotud atmosfääris olevate gaasimolekulide võimest kiirgust neelata ning eraldada. Mõned keemilised ühendid neelavad ja kiirgavad infrapunakiirgust, kuid ei reageeri nähtavas spektris esineva valgusega. Ühed enimlevinumad näited nendest ühenditest on CO 2 ja H2O. Päikesekiirte jaoks on atmosfäär hägune keskkond. Hägususe (sumeduse) mõiste on eelkõige seotud lisandite leidumisega atmosfääris. Lisandid neelavad, aga ka tänu difraktsioonile, hajutavad kiirgust. Kuid ka ilma aerosoolita atmosfäär hajutab kiirgust. Seejuures on hajutavateks elementideks molekulaarsed kompleksid, mille molekulide arvu ja omavaheliste kauguste muutus viib tiheduse ebaühtlustele. Hajumist molekulide kompleksidel nimetatakse molekulaarseks e. Rayleigh hajumiseks. Lisanditel hajumist nimetatakse aerosoolseks hajumiseks. Hajumise olemus seisneb aineosakeste
Advektsioon õhu horisontaalsuunaline eelkõige välja meteoroloogide poolt Eesti inimtekkeliste kasvuhoonegaaside liikumine seotud lisandite leidumisega atmosfääris. Vabariigi meteoroloogia, hüdroloogia ja põhjustatud kiirgusbilanssi muutust, sest Konvektsioon õhu vertikaalsuunaline Lisandid neelavad, aga ka tänu keskkonnaseire kontseptsioon
annaabi.ee 
