Sissejuhatus materiaalse kultuuri uurimisse
näituse muuseumikogude põhjal, kus ta korraldas muuseumide kogud ning pani
välja tööriistad. Eristas perioodid kivi-, pronksi- ja rauaaja tööriistade põhjal.
Mõte kui selline ei olnud iseenesest uus, kuid ta oli esimene, kes ühe kollektsiooni
arheoloogilisi esemeid niiviisi välja pani ning süstematiseeris. Tänu temale levis
muinasaja kolmikjaotus.
Jens Jacob Asmussen Worsaae oli Thomseni järglane ning tema tõestas seda
süsteemi ka teaduslikult. Hakkas kasutama suletud leidukomplekse,
leiukombinatsioone. Eristas ka vanema ja noorema kiviaja.
Nils Gustaf Bruzelius oli mees, kes arendas edasi esiaja kronoloogiat jagades
pronksiaja kaheks perioodiks (matuseviis põletusmatusest laibamatuseks).
Järgmine suurem muutus ning edasiminek oli tüpoloogia, mis on kronoloogiaga
tugevalt seotud.
Tüpoloogilised sarjad: Bioloogiline evolutsioon on päritavate tunnuste
pöördumatu muutumine põlvkonnast põlvkonda organismide populatsioonides.
annaabi.ee 
