Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
ehk alluuviumi kuhjumine). Esimese rühma pinnavorme on rohkesti Lõuna-Eesti künklikul
maastikul, kus uhtuurete ette on kuhjunud uhtlehvikuid ning järskudel nõlvadel on kuni 10 m
sügavusi jäärakuid ehk ovraage, või kui need on lamendunud ja kamardunud, siisuurakuid.
Püsiva sängivoolu suurimad kulutusvormid on jõeorud, need
jagunevad säng-, sälk-, mold-, lamm- ja kanjonorgudeks. Väiksematest vormidest leidubsoote,
piirdekõrgendikke, uuristus- ehk erosiooniterrasse, lamme, kaldavalle ja
kuhjeterrasse, hiiukirne ja joaastanguid. Jugasid on eelkõige Soome lahtesuubuvatel jõgedel
(Keila, Jägala, Narva jmt jõel), mis ületavad klindiastangu.
Mere- ja järvetekkelised pinnavormid on kujunenud rannanõlval
ja rannal (väikejärvedel kaldanõlval ja kaldal) peamiselt lainete purustava ja
kuhjava tegevuse toimel. Oluliselt on nende teket mõjutanud ka rüsijää liikumine