Kreeka poliitiline ajalugu
esimene soosis üldjuhul aristokraatlikke ja teine demokraatlikke riigikordi. Sellest
tulenevalt kippus rikaste ja suursuguste kreeklaste sümpaatia kalduma Sparta ja lihtrahva
oma Ateena poole. 431. a. lahvatasid pinged kahe vastasleeri vahel üle-Kreekalise sõjana,
mis on ateenlaste vaatekohalt nähtuna tuntud kui Peloponnesose sõda (ka teine
Peloponnesose sõjana, eristamaks seda paarkümmend aastat varem aset leidnust).
Sõja vallandas tüli Peloponnesose liitu kuuluva Korintose ja neutraalse Korkyra
(tänapäeva Korfu) vahel, kelle toetuseks ateenlased välja astusid. Korintlased nägid selles
rahuleppe rikkumist. Kui teisedki Kreeka riigid ateenlaste vastu kaebusi esitasid,
kuulutasid spartalased ning Peloponnesose liit pikkade läbirääkimiste järel Ateenale sõja.
Ateenas nõudis Perikles kindlalt Sparta nõudmiste tagasilükkamist, nähes neis vaid
annaabi.ee 
