Hüljes Kihnu kultuuris
Mine viel kindi raipõ pärast. Ülgele ei olõss kätt külge pan.
Küll saks oln telln aga tämä ütlen, et ärrä tahtn ´´hülgepüüdmise raskuse astet proovi´´ ning
tämä ärrä proovimist ää rikma ei akka.
Ühekorra puõlõ ül piäl suan Kiäräbä randa.
Umiku aan kubjas Pärdüpieti Konkõrliina mõisa. Sie oln suur kunstimõistja. Puari nädäligä
suan saksal jalad alla.
Sie jutt kadun üsä ää, et miestel kerge elu ning vähä püüde.
Keväde leidn Kitu Tent randõs kivi tagant ülgeraipõ. Nda kangõd uhkust oln täüs küll, et
Naanulõ mitte ei näütäss kui tapõtud oli. Naa kui üksi jäi enäm ülgest ei uõliss. Katsus kudas
viel mõisa sai.
Nikolai Vahkeli jutustus on aga hoopis teisest mastist: asjalik konstateering karmist tõsielust.
Sie oln veebruaris kolmekümnendal aastal. Akkasimõ ühe kellä kümme-üheteistmest Pilli
otsast minema. Varssi saemõ ühest puadist kaudu. Sõitsimõ õhta pimedani. Jäsime iä iäre
annaabi.ee 
